Vitamiinid on asendamatud mikrotoitained ja need jaotatakse kaheks:

• rasvlahustuvateks (A-, D-, E-, K-vitamiinid)
• vesilahustuvateks (B-grupi vitamiinid ja  C-vitamiin)

B1 vitamiin toidus

Seemned, pähklid, nisuidud, pärm, kaerahelbed, täisterapasta, leib, täisterariis ja kaunviljad.
Sealiha, maks, kanafilee ja lõhe.

• Päevase vajaliku B1 vitamiini koguse saad kätte, kui tarbid keskmiselt 130g pähkleid, 2,5l piima, 250g küpsetatud seafileed või 600g täisteramakarone.

B2 vitamiin toidus

Pärm, mandlid, muna, juust, leib, pähklid, seened, spinat, lehtkapsas, herned, seemned, kuivatatud aprikoosid- ploomid.
Maks, sealiha ja räim.

• Päevase koguse B2 vitamiini saad kätte, kui tarbid 70g hautatud maksa, 200g mandleid, 400g juustu, 7-8 keedetud muna või 750g teraleiba.

B3 vitamiin toidus

Pähklid, seemned, kamajahu, muna, täisterariis, kuivatatud aprikoosid ja kartul.
Kala, Sea- ja veiseliha, linnuliha ja maks.

• Päevase vajaliku B3 vitamiini saad kätte süües näiteks 90g maapähkleid, 100g töödeldud maksa, 100g tuunikalakonservi.

B6 vitamiin toidus

Pärm, avokaado, paprika, kapsas, leib ja munakollane, banaan, pähklid ja seemned.
Maks, linnuliha, kala, sealiha ja veiseliha.

• Päevase vajaliku B6 vitamiini koguse võid saada kui sööd 210g kuumtöödeldud broilerimaksa, supilusikatäis pistaatsiapähkleid, kaks viilu teraleiba, 1 tk kuumtöödeldud lõhet või 503g banaani. Et vajalik B6 toidust kätte saada, tuleb toituda väga mitmekesiselt.

B9 vitamiin toidus

Maks, pärm, kaunviljad, rohelised köögiviljad, pähklid, seemned, peet, nuikapsas, muna, leib, kamajahu, redis ja maasikad.

• Päevase vajaliku B9 vitamiini koguse võid saada kui sööd näiteks kaks viilu teraleiba, 1dl kuumtöödeldud spinatit, klaas piima, ühe peedi ja peotäis kuumtöödeldud brokolit.

B12 vitamiin toidus

Veise- ja seamaks, tursamaksakonserv, lõhe, veiseliha, kalkun, sealiha, kanafilee.
Muna, juust, piimatooted.

• B12-vitamiini omastuval kujul taimset päritolu toitudes ei leidu. Selleks, et katta B12-vitamiini vajadust, piisab, kui süüa teelusikatäie veisemaksapasteeti või tükikese lõhet.

C vitamiin toidus

Kibuvitsa- ja astelpajumarjad, mustsõstrad, murakad, astelpaju, maasikad, virsik, kiivi, tsitruselised, punased sõstrad, karusmarjad ja vaarikad.
Kapsas, lehtkapsas, brokoli, paprika, rooskapsas, porrulauk ja kaalikas.

• Päevane C-vitamiini vajadus saab kaetud, kui süüa näiteks pool värsket paprikat. C-vitamiin laguneb kergesti hapniku, valguse ja toidu kuumtöötlemise toimel. Sellepärast ei tasu säilitada või leotada puu- ja köögivilju vees ega hoida värskeid puuviljamahlu avatuna külmikus kauem kui 2-3 päeva.

D3 vitamiin toidus

Lõhe ja teised rasvasemad kalad, rikastatud toiduained (näiteks piim, leib), munakollane ja maks.
D-vitamiini omastuval kujul taimsetes toiduainetes ei esine ja seda saab toidust üsna vähe, suur hulk sünteesitakse nahas läbi UV-kiirguse.

• D-vitamiini puuduse vältimiseks tuleks süüa nädalas vähemalt kahel-kolmel korral rasvast kala, tarbida juurde D-vitamiiniga rikastatud toite ning süüa vähemalt üks muna nädalas.

A vitamiin toidus

Maks, või, muna ja juust kibuvitsamarjad, maguskartul, spinat, punane paprika.

• Selleks, et katta A-vitamiini vajadust piisab, kui tarbida 2 dl veisemaksakastet kuus. Kui organismis ei esine häireid beeta-karoteeni muundumisprotsessis ja toidus on piisavalt rasvu, siis piisab vajaliku A-vitamiini koguse saamiseks ka ühest porgandist päevas.

E vitamiin toidus

E-vitamiini päevane soovitatav kogus on 8-10mg
Taimsed õlid, õlipõhised leivamäärded, seemned, kibuvitsa – ja astelpajumarjad, pähklid, avokaado, mustikad.
Räim, lõhe, muna, krevetid.

• Päevase koguse E vitamiini saad kätte, kui tarbid päevalilleseemneid, 40g mandleid, 650g võid või sööd paar supilusikatäit pähkleid-seemneid ja kasutad toidu valmistamiseks kaks supilusikatäit rapsiõli.

K vitamiin toidus

Rohelised lehtköögiviljad, petersellis, rooskapsas, spinatis, spargelkapsas, kibuvitsamarjades, rapsiõlis, kapsas, nisukliides, kartulis, maisis ja ubades.

• K-vitamiini puhul puuduvad soovituslikud kogused, kuid orienteeruv päevane vajadus on 75µg.

Kasutatud allikad:
”Tervislik toitumine” Tagli Pitsi ja Kristina Salupuu
www.toitumine.ee

Meeste ja naiste vajadus vitamiinide järele on erinev. Anname teile ülevaate, millised on soovitatavad vitamiinid meestele. Ideaalis saab inimene kõik vajaliku kätte tasakaalustatud toitumisega ega pea tingimata toidulisandeid tarbima. Paraku võib valikuline toitumine, toidutalumatused, allergiad, ülemäärane vaimne ja füüsiline koormus, ebatervislik elustiil, alkoholi tarbimine ja stress tingida vitamiinide ja mineraalide puuduse.

“Alkoholi tarvitamine suurendab paljude vitamiinide ja mineraalide vajadust organismis”

E-vitamiini puudus põhjustab meestel sperma kvaliteedi langemist ja naistel tekib probleeme rasestumisega. 
Allikad: päevalilleseemned, lõhe, maapähkliõli, avokaado, leib, maks.

A-vitamiin on vajalik mees sugurakkude moodustumiseks ja suguelundite terveks toimimiseks.
Allikad: maks, piim, munad, või, kalad, juust.

C-vitamiin toetab mehe immuunsüsteemi, tagab kollageeni tootmise ja võib vähendada eesnäärme suurenemise riski. Aitab tõsta organismi vastupanuvõimet haigustele, vähendada väsimust ja stressi.
Allikad: paprika, kibuvits, astelpaju, mustad sõstrad, maasikad, murakad, kapsas, brokoli. 

D-vitamiin vähendab diabeedi- ja infektsiooni riski. D-vitamiin võib tõsta meeste testosterooni taset ja hoiab luud, hambad ja lihased tugevana.
Allikad: päikese valgus, rasvane kala, muna, maks.

“Suitsetajatel on võrreldes teistega suurem C- ja B-vitamiini vajadus”

Magneesium on meeste jaoks eriti oluline, kuna see aitab toota testosterooni. Testosterooni tase väheneb vanusega ja koos sellega väheneb inimesel vastupidavus, lihasmass ja energiatase. Magneesium aitab kaasa paremale füüsilisele sooritusvõimele. Lisaks vähendab riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.
Allikad: pähklid, liha, rohelised köögiviljad, õlirikkad seemned, avokaado.

“Päevase vajaliku A-vitamiini koguse saamiseks piisab, kui süüa 2dl veisemaksakastet kuus”

Tsink on meestele vajalik just viljakuse turgutamiseks ja veres normaalse testosteroonitaseme hoidmiseks. Vaja ka maitsmisretseptorite normaalseks toimimiseks. 
Allikad: maks, liha, leib, juust, pähklid, muna, kalakonservid, piim, kalakonservid.

Seleeni vajadus suureneb vanusega. Seda on vaja kilpnäärme hormoonide normaalseks tekkeks ja immuunsüsteemi ning spermatogeneesi tugevdamiseks. 
Allikad: parapähkel, päevalilleseemned, liha, kala, mereannid, maks.

Q10 vitamiinist võivad kasu saada just suitsetajad, kolesteroolitaset langetavate ravimite kasutajad, viljastumise raskustega mehed ja sportlased. See tõstab energiat ja taastab jõuvarusid.
Allikad: liha, õlid, seemned, kala, pähklid ja oad.

“Nordaidi poolt antud liposoomsed vitamiinid on hoidnud meie immuunsüsteemi korralikult funktsioneerimas ning väsimuse baasil külmetushaigusi esineb meil minimaalselt.”

Toomas Rebane – FC Levadia esindusmeeskonna füsioterapeut

Kasutatud allikad:
”Tervislik toitumine” Tagli Pitsi ja Kristina Salupuu
https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/85432241/milliseid-vitamiine-vajab-mees-selleks-et-olla-terve-tugev-ja-seksuaalselt-voimekas

Mis on d vitamiin?

D vitamiini peamised ülesanded organismis on kaltsiumi ja fosfori piisavale omastamisele kaasaaitamine, luude ja hammaste arengu soodustamine, vere hüübimise, südametegevuse töö ja immuunsuse toetamine ning diabeedi riski vähendamine.

D3 vitamiini sünteesitakse nahas päikese UV-B kiirguse mõjul. Suvekuudel üldiselt piisab, kui heleda naha pigmendiga inimesed viibivad päikese käes 6-8 minutit 2-3 korda nädalas. Tumeda nahapigmentatsiooniga inimestel tuleks päikese käes viibida 10-15 minutit päevas.

D vitamiini tase organismis sõltub mitmest tegurist:

• päikese käes viibimise ajast
• geneetilistest teguritest
• vanusest (eakamatel sünteesimine nahas väheneb)
• naha pigmentatsioonist 
• toidu ja toidulisandite tarbitavast d vitamiini kogusest

D vitamiini manustamine

D-vitamiini manustamine ei sõltu alati aastaajast, vaid sellest, milline on inimese D-vitamiini tase vereseerumis. Kui inimesed ei viibi päikese käes ka kevad- ja suvekuudel, tuleks võtta D-vitamiini siiski terve aasta jooksul.

D-vitamiine tuleks manustada pärast tugevat söögikorda.

Ühele μg-le D3 vitamiinile vastab 40 IU-d

Soovituslikud kogused päevas:
kuni 2 aastased: 10μg (400IU)
2-12 aastased: 10-20μg (400 – 800IU)
12-60 aastased: 20-30μg (800 – 1200IU)
eakatel: 30-50μg (1200 – 2000IU)

Maksimaalseks ohutuks päevaseks annuseks loetakse 250μg  (10 000IU)

D vitamiini puudus

Suurem risk D-vitamiini puuduseks on vanemaealistel, tumedanahalistel, ülekaalus või rasvunud inimestel, kes ei söö kala ja piimatooteid või ei viibi piisavalt palju päikese käes.

D vitamiini puudus võib põhjustada imikutel rahhiiti (luude pehmenemine ja kerge murdumine) ja täiskasvanutel osteomalaatsiat ehk luude pehmenemist ning osteoporoosi ehk luude hõrenemist.

Mõned sümptomid, et sul võib olla d vitamiini puudus: energiapuudus, üleliigsed kilod, suurenenud valutundlikkus, juuste väljalangemine, probleemid naha ja hammastega, liigeseprobleemid.

D vitamiin toidus

*Päevase vajaliku D3 vitamiini koguse saamiseks söö nädalas
vähemalt 2-3 korral kala, joo klaas piima ja söö üks muna.

D vitamiini üledoos

Liigne tarvitamine võib viia kaltsiumi taseme veres üle normi ja võib tulla neerupuudulikkus. Oht, et kaltsiumitase veres tõuseb ohtlikult kõrgele on küll väga väike, kuid sellest hoolimata oleks kasulik jälgida, et päevane D-vitamiini  tarbimiskogus ei oleks liiga suur.

Üleannustamise tunnused on näiteks südamekloppimine, segasustunne, kõhukinnisus, iiveldus.

Milline on siis parim d vitamiin?

Nordaid pakub beebidele suukaudset D-vitamiin spreid kookosõliga, mille koostises on ainult vitamiin D3(kolekaltsiferool) ja MCT õli kookosõlist. Nordaid´i laste D-vitamiin spreid on kergesti omastatav ja kiiresti imenduv kuna jõuab läbi lapse suu limaskesta koheselt vereringesse.

Lastele on Nordaidil suukaudne D-vitamiini sprei 400IU. See vitamiin ei sisalda kunstlikke lõhna- ja maitseaineid, toiduvärve, soola, pärmi ega laktoosi. Vitamiin on GMO ja gluteenivaba.
On välja töötatud koostöös Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse laboriga.

Täiskasvanutele on Suukaudne D-vitamiini sprei 4000IU ja Suukaudne D3 vitamiin sprei kookosõliga 2000IU, Liposoomne D+C vitamiin sprei geel ja K2+D3 vitamiin sprei.

9 põhjust miks võtta D-vitamiini

1. D-vitamiin aitab säilitada organismi immuunsust
2. D-vitamiini puudus on sageli seotud psoriaasi ja polüskleroosiga ning tõstab
   infektsiooniohtu. Selle vältimiseks on soovituslik D-vitamiini pimedal ajal tarbida.
3. D-vitamiini puuduse tõttu tõuseb tõenäosus haigestuda hingamisteede haigustesse.
4. D-vitamiinil on kaitsev toime mõningate vähktõbede ja diabeedi vastu.
5. D-vitamiin toetab veresoonkonna haigustest paranemist ning vähendab nende
   tekkimise riski.
6. D-vitamiin aitab vähendada luude pehmenemist. See omakorda aitab
   ära hoida erinevaid luumurde ja teisi luudega seotud haigusi.
7. Rohkem D-vitamiini vajavad eakad, lapsed, ülekaalulised, dieedipidajad ja
   taimetoitlased.
8. Pimedal ajal päikese valgusest piisavas koguses D-vitamiini saada ei õnnestu.
9. D-vitamiini taset säilitada ei ole võimalik. Seda tuleb manustada järjepidevalt.

Kasutatud allikad:
”Tervislik toitumine” Tagli Pitsi ja Kristina Salupuu
https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2018/03/11/ullatavad-sumptomid-mis-viitavad-vitamiini-puudusele
https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/d-vitamiinist/

Vitamiinide manustamine võib mõnel juhul olla tülikas ja keeruline. Ebamugavustunne, mis kaasneb suurte tablettide alla neelamisega võib nii mõnelegi tekitada vastumeelsust. Siinkohal tulevad appi pihustatavad sprei (spray) vitamiinid.

Eriti sobivad pihusti kujul vitamiinid inimestele, kellel on näiteks lekkiva soole sündroom ja toitained ei imendu soolestiku kaudu nii nagu peaksid. Lastel ja eakatel võib olla raske vitamiine neelata. Spreiga pihustamine tundub lastele lõbusam, eriti kui vitamiinid on maitsestatud mõne magusa puuvilja maitsega.

Suusisene pihusti toimetab toimeaine otse vereringesse, mitte ei tugine seedesüsteemil.

Kui võtta traditsioonilist kapsel vitamiini, tuleb see kõigepealt seedida ja toimeained imenduvad läbi maksa või neerude verre. Kui mõni neist süsteemidest on aga välja lülitatud või häiritud – nagu lekkiva soole sündroomiga inimestel – väheneb toidulisandi tõhusus. Sprei kujul vitamiinid hakkavad aga imenduma juba suus, kus toimeaine läheb otse vereringesse.

Iga pihusti toimetab suu pehmetesse kudedesse väikesed tilgad.

Need tilgad imenduvad sisenedes allpool asuvasse rikkalikku veenisüsteemi.

See võimaldab koostisel optimaalse imendumise tagamiseks kiiresti vereringesse siseneda.

Tänu sellele ei tugine spreivitamiinid seedesüsteemi töötlemisel.

Spreivitamiinid on parimad mugavuse poolest – neid ei pea võtma koos toidu või veega ning neid saab kasutada liikvel olles.

Sprei vitamiinide puhul, mis ei sisalda kunstlikke lõhna- ja maitseaineid,  on tegu puhtamal kujul vitamiinide ja toidulisanditega.

Nordaidi spreivitamiinid ei sisalda kunstlikke lõhna- ja maitseaineid, toiduvärve, soola, pärmi ega laktoosi.
Spreivitamiinid on GMO ja gluteenivabad.

Meie toote valikust leiad erinevaid sprei (spray) vitamiine: D-vitamiinid lastele ja täiskasvanutele, C-vitamiin, K2+D3 vitamiin,  B-vitamiinide kompleks, B12 vitamiin, tsink, raud ning melatoniini spreid.

Kasutatud allikas: https://betteryou.com/

Erinevate vitamiinide ja mineraalide olemusest ning vajalikkusest oleme juba rääkinud. Olen täiesti kindel, et toidulisandite kasutamisega on kokku puutunud pea iga teine täiskasvanu.

Sinugi peas võivad just sellised küsimused olla. Selles postituses räägime sulle kuidas vitamiine ning mineraalaineid korrektselt manustada. Aga pidage meeles, et toidulisandid ei asenda mitmekesist toitumist.

B-vitamiin

• B-vitamiini preparaate võiks manustada hommikul tühja kõhuga, et tõsta preparaadi imenduvust. 
• B-vitamiinid annavad kehale energiat, seega preparaadi kasutegur on suurem kui seda päeva esimesel poolel manustada.

Raud

• Rauda tasub võtta hommikuti tühja kõhuga või kerge einega. 
• Rauda võiks võtta koos C-vitamiiniga. 
• Kindlasti tuleb vältida tee, kohvi ja piimatoodete samaaegset manustamist koos rauaga. Kofeiin, tanniinid ning kaltsium vähendavad raua omastamist organismis.

C-vitamiin

• C-vitamiin sobib hommikuti võtmiseks.
• C-vitamiini võiks võtta koos rauaga.

Q10 Koeensüüm

• Q10 preparaate on soovitatav võtta pärast hommikusööki.
• Hommikusöögijärgne manustamine on vajalik, kuna koensüüm Q10 on rasvlahustuv aine ning võib õhtusel tarvitamisel põhjustada unetust.

D-vitamiin

• D-vitamiine tuleks manustada pärast tugevat söögikorda.

K-vitamiin

• K-vitamiini võib võtta kellaajast sõltumata pärast söögikorda koos rasva sisaldava toiduga.
• K-vitamiini imendumine paraneb, kui võtta seda koos vitamiin D-ga, kaltsiumi ja C vitamiiniga.

A-vitamiin

•  A-vitamiin on rasvaslahustuv ja on soovituslik manustada pärast tugevamat söögikorda koos rasva sisaldavate toiduainetega.

E-vitamiin

• E-vitamiin on rasvaslahustuv ja soovituslik võtta koos rasva sisaldava toiduga.

Oomega 3

• Oomega-3-rasvhappeid sisaldavaid kalaõli preparaate on soovituslik tarvitada pärast tugevat söögikorda.

Magneesium

• Magneesiumit on soovituslik võtta kellaajast sõltumata pärast sööki, sest tühja kõhuga tarvitades võivad esineda seedetraktiga seotud kõrvaltoimed. 
• Magneesiumi võib võtta ka õhtul, kuna magneesium on närvisüsteemi ja lihaseid lõõgastava toimega ning soodustab magamajäämist.
• Magneesiumi tuleks võtta koos B6-vitamiiniga

Tsink

• Tsinki on soovituslik võtta kellaajast sõltumata pärast sööki, sest tühja kõhuga tarvitades võivad esineda seedetraktiga seotud kõrvaltoimed. 
• Tsingi paremale omastamisele aitab kaasa A-vitamiin.
• Pikaaegsel tsingi tarvitamisel suurtes kogustes tuleks võtta juurde vase preparaati, et kehas säiliks tasakaal.

Kaltsium

• Kaltsiumit sisaldavate preparaatide puhul on soovituslik, kui päevane doos jaotada mitme annustamiskorra peale. 
• Kaltsiumi on soovituslik võtta pärast sööki.
• Kaltsiumi imendumist parandavad D- ja K-vitamiin.

Probiootikumid

•  Probiootikume võib võtta nii tühja kõhuga kui ka söögijärgselt, kuid uuringutes on leitud, et 30 minutit enne söögikorda manustatuna on preparaadi efekt parem.
•  Antibiootikumide kuuri ajal tuleb piimhappebakterite tarvitamisel koos ravimiga hoida vahet vähemalt kaks tundi, kuna samaaegsel manustamisel võib probiootikum vähendada antibiootikumi toimet.

Lapseootel naised, kes tarvitavad rasedusaegseid vitamiine ning kellel on probleeme hommikuse iiveldusega, võiksid toidulisandit manustada õhtul ning kerge einega.