C-vitamiin ehk askorbiinhape on üks enim levinumaid vitamiine eestlaste toidulaual. Lisaks mitmekülgsele toitumisele on oluline viiruste perioodil lisaks tarvitada meie immuunsust tugevdavaid ja toetavaid vitamiine.
Mitmed uuringud näitavad otsest seost kõrge C-vitamiini sisaldusega täistoidu tarbimise ja tugeva immuunsüsteemi vahel. See on tingitud asjaolust, et C-vitamiin soodustab valgete vereliblede tootmist, mida nimetatakse lümfotsüütideks ja fagotsüütideks. Need rakud aitavad kaitsta teie keha infektsioonide ja viiruste eest.

“C-vitamiinil on ainulaadne võime hävitada, neutraliseerida või muul viisil välja ravida uskumatult paljusid erinevaid nakkushaigusi, eriti viirushaigusi. C-vitamiin on esmane rohi kõikide hädade vastu.”

Dr. Thomas E. Levy

C-vitamiini kasulikkus

See on oluline vitamiin organismi taastumise protsessis. Inimorganism vajab seda vitamiini eelkõige naha, luude, sidekoe, kapillaaride, igemete ja hammaste tervisliku seisukorra tagamiseks. C-vitamiini peetakse ka tõhusaks antioksüdandiks, mis aitab ära hoida tervisehädasid ning veresoonkonnahaigusi. Kui hingamisteedes tekib põletik, siis toimub tsütokiinide hüppeline tõus ning kopsudesse kogunevad neutrofiilid, mis hävitavad alveolaarsed kapillaarid. Kliinilised uuringud on näidanud, et C-vitamiin võib seda protsessi tõhusalt ära hoida. Samuti on uuringutega näidatud, et äärmuslikes tingimustes (sportlased, suusatajad, kaitseväelased jpt) on see tõhusalt mõjunud ka külmetuse tunnuste ilmnemisel

Viiruste perioodil tuleks C-vitamiini lisaks tarbida nii lastel kui täiskasvanutel, et tugevdada oma immunsüsteemi. Lisaks aitab vitamiin C vähendada väsimust ja kurnatust ning aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Vitamiin C aitab kaasa kollageeni normaalsele moodustumisele veresoonte, luude, kõhrkoe, igemete, naha ja hammaste normaalseks talitluseks ning soodustab raua imendumist.

Kliiniliste uuringutega on tõestatud, et külmetuse tunnuste korral tugevdab C- vitamiin immuunsüsteemi.

C-vitamiin toidus

Seda vitamiini soovitatakse tarbida igapäevaselt. Täiskasvanud inimesel on soovituslik päevane kogus 55-100 mikrogrammi, sõltuvalt soost ja kehakaalust. C-vitamiini sisaldavad:
kibuvitsamarjad,
astelpajumarjad,
erinevad tsitruselised ja mustsõstrad,
erinevad kapsad,
rohelised köögiviljad,
kartul,
kaalikas,
porgand ja tomat.
Külmal viiruste perioodil võiks lisaks tavatoidule tugevdada oma tervist vitamiinidega.

Toitu kuumtöödeldes C-vitamiin lahustub ning inimorganismi ei jõua. Lisaks laguneb vitamiin temperatuuri, hapniku ja valguse kokkupuutel, seega on oluline meeles pidada:
Ära leota puu- ja köögivilju vees;
ära hoia värskeid puuviljamahlasid külmikus lahtiselt kauem kui 2-3 päeva;
ära haki köögivilju ette, tee seda vahetult enne tarbimist.

Oluline vitamiin eelkõige naistele

C-vitamiin on äärmiselt vajalik ja oluline naistele menstruatsiooni ajal. Rasedate ja suitsetajate vajadus C-vitamiini järele on võrreldes teistega suurem. See aitab vähendada stressi kehas ning hoiab organismi tugevamana, ka nendel hetkedel kui naise organism on nõrgem ja vastuvõtlikum kõikidele haigustele ja viirustele.

C-vitamiini ei ole võimalik nii-öelda ette tarbida. Kuna tegemist on vees lahustuva vitamiiniga, siis igasugune ülejääk, mis kehas tekib, säilitatakse ainult lühiajaliselt.

Liposoomsel vitamiinil C on suur eelis kapslite ja tablettide ees – kapslitest imendub keskmiselt 200 mg sõltumata kogusest mida manustate, ülejäänu organism väljutab. Liposoomsest vitamiinist imendub aga 95%. Kui võtate 1000
mg liposoomset C vitamiini, siis rakku jõuab 950 mg, samas 1000 mg-st kapslist jõuab rakku 200 mg. Liposoomidega on ravi eesmärgil võimalik rakku toimetada ka suuremaid koguseid, mis kapslitega võimalik ei ole.

“Kapseldatud liposoomse C vitamiini kliiniline mõju on isegi kõrgem kui veenisüstitava vitamiin C mõju.”

Dr Thomas E.Levy

7 viisi, kuidas C-vitamiin tugevdab immuunsüsteemi

1. C-vitamiin suurendab interferoonide tootmist.
Interferoonid on oluline osa keha immuunsüsteemis. Keha toodab interferooni, kui on avastanud organismis patogeenide (viiruste, bakterite või parasiitide) kohaloleku. Need aitavad rakkudel käivitada rakulisi kaitsemehhanisme viiruste ja bakterite vastu.

2. C-vitamiin suurendab looduslike tapjarakkude aktiivsust.
Looduslikud tapjarakud on väiksed lümfotsüüdid, mis võivad rakke, sealhulgas vähirakke, rünnata ja tappa.

3. C-vitamiin neutraliseerib oksüdatiivset stressi.
Bakterid tekitavad oma paljunemiskohtades vabu radikaale, millega raskendavad haiguse kulgemist.

4. C-vitamiin hoogustab antikehade tootmist.
Hea antikehade toimimine on oluline nakkuste ja toksiinidega võitlemiseks.

5. C-vitamiin võib muuta bakterite membraanid mõnele antibiootikumile paremini läbitavaks.
See soodustab antibiootikumide toimet võidelda halbade bakteritega organismis.

6. C-vitamiin pidurdab neuraminidaasi tootmist.
Mõned patogeensed viirused ja bakterid toodavad neuraminidaasi – ensüümi, mis hoiab ära patogeeni kinnijäämise limasse. Nende püüdmine limasse on aga üks keha looduslikke kaitseliine. Neuraminidaasi pidurdamisega aitab C-vitamiin kehal tugevdada seda kaitsemehhanismi.

7. C-vitamiin tugevdab rakupõhist immuunreaktsiooni.
Keha reageermiseks patogeenile on kaks peamist viisi: antikehapõhine ja rakupõhine immuunreaktsioon. Rakupõhise all mõeldakse looduslikke tapjarakke, makrofaage ja antigeenispetsiifilisi T-lümfotsüüte, mis ründavad igat objekti, mida keha tunnetab kehavõõra nakkusekandjana.