Postitatud Lisa kommentaar

C-vitamiin- hoolitse oma tervise eest

C-vitamiin

C-vitamiin ehk askorbiinhape on üks enim levinumaid vitamiine eestlaste toidulaual. Lisaks mitmekülgsele toitumisele on oluline viiruste perioodil lisaks tarvitada meie immuunsust tugevdavaid ja toetavaid vitamiine.
Mitmed uuringud näitavad otsest seost kõrge C-vitamiini sisaldusega täistoidu tarbimise ja tugeva immuunsüsteemi vahel. See on tingitud asjaolust, et C-vitamiin soodustab valgete vereliblede tootmist, mida nimetatakse lümfotsüütideks ja fagotsüütideks. Need rakud aitavad kaitsta teie keha infektsioonide ja viiruste eest.

“C-vitamiinil on ainulaadne võime hävitada, neutraliseerida või muul viisil välja ravida uskumatult paljusid erinevaid nakkushaigusi, eriti viirushaigusi. C-vitamiin on esmane rohi kõikide hädade vastu.”

Dr. Thomas E. Levy

C-vitamiini kasulikkus

See on oluline vitamiin organismi taastumise protsessis. Inimorganism vajab seda vitamiini eelkõige naha, luude, sidekoe, kapillaaride, igemete ja hammaste tervisliku seisukorra tagamiseks. C-vitamiini peetakse ka tõhusaks antioksüdandiks, mis aitab ära hoida tervisehädasid ning veresoonkonnahaigusi. Kui hingamisteedes tekib põletik, siis toimub tsütokiinide hüppeline tõus ning kopsudesse kogunevad neutrofiilid, mis hävitavad alveolaarsed kapillaarid. Kliinilised uuringud on näidanud, et C-vitamiin võib seda protsessi tõhusalt ära hoida. Samuti on uuringutega näidatud, et äärmuslikes tingimustes (sportlased, suusatajad, kaitseväelased jpt) on see tõhusalt mõjunud ka külmetuse tunnuste ilmnemisel

Viiruste perioodil tuleks C-vitamiini lisaks tarbida nii lastel kui täiskasvanutel, et tugevdada oma immunsüsteemi. Lisaks aitab vitamiin C vähendada väsimust ja kurnatust ning aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Vitamiin C aitab kaasa kollageeni normaalsele moodustumisele veresoonte, luude, kõhrkoe, igemete, naha ja hammaste normaalseks talitluseks ning soodustab raua imendumist.

Kliiniliste uuringutega on tõestatud, et külmetuse tunnuste korral tugevdab C- vitamiin immuunsüsteemi.

C vitamiin

C-vitamiin toidus

Seda vitamiini soovitatakse tarbida igapäevaselt. Täiskasvanud inimesel on soovituslik päevane kogus 55-100 mikrogrammi, sõltuvalt soost ja kehakaalust. C-vitamiini sisaldavad:
kibuvitsamarjad,
astelpajumarjad,
erinevad tsitruselised ja mustsõstrad,
erinevad kapsad,
rohelised köögiviljad,
kartul,
kaalikas,
porgand ja tomat.
Külmal viiruste perioodil võiks lisaks tavatoidule tugevdada oma tervist vitamiinidega.

Toitu kuumtöödeldes C-vitamiin lahustub ning inimorganismi ei jõua. Lisaks laguneb vitamiin temperatuuri, hapniku ja valguse kokkupuutel, seega on oluline meeles pidada:
Ära leota puu- ja köögivilju vees;
ära hoia värskeid puuviljamahlasid külmikus lahtiselt kauem kui 2-3 päeva;
ära haki köögivilju ette, tee seda vahetult enne tarbimist.

Oluline vitamiin eelkõige naistele

C-vitamiin on äärmiselt vajalik ja oluline naistele menstruatsiooni ajal. Rasedate ja suitsetajate vajadus C-vitamiini järele on võrreldes teistega suurem. See aitab vähendada stressi kehas ning hoiab organismi tugevamana, ka nendel hetkedel kui naise organism on nõrgem ja vastuvõtlikum kõikidele haigustele ja viirustele.

C-vitamiini ei ole võimalik nii-öelda ette tarbida. Kuna tegemist on vees lahustuva vitamiiniga, siis igasugune ülejääk, mis kehas tekib, säilitatakse ainult lühiajaliselt.

Liposoomsel vitamiinil C on suur eelis kapslite ja tablettide ees – kapslitest imendub keskmiselt 200 mg sõltumata kogusest mida manustate, ülejäänu organism väljutab. Liposoomsest vitamiinist imendub aga 95%. Kui võtate 1000
mg liposoomset C vitamiini, siis rakku jõuab 950 mg, samas 1000 mg-st kapslist jõuab rakku 200 mg. Liposoomidega on ravi eesmärgil võimalik rakku toimetada ka suuremaid koguseid, mis kapslitega võimalik ei ole.

“Kapseldatud liposoomse C vitamiini kliiniline mõju on isegi kõrgem kui veenisüstitava vitamiin C mõju.”

Dr Thomas E.Levy

7 viisi, kuidas C-vitamiin tugevdab immuunsüsteemi

1. C-vitamiin suurendab interferoonide tootmist.
Interferoonid on oluline osa keha immuunsüsteemis. Keha toodab interferooni, kui on avastanud organismis patogeenide (viiruste, bakterite või parasiitide) kohaloleku. Need aitavad rakkudel käivitada rakulisi kaitsemehhanisme viiruste ja bakterite vastu.

2. C-vitamiin suurendab looduslike tapjarakkude aktiivsust.
Looduslikud tapjarakud on väiksed lümfotsüüdid, mis võivad rakke, sealhulgas vähirakke, rünnata ja tappa.

3. C-vitamiin neutraliseerib oksüdatiivset stressi.
Bakterid tekitavad oma paljunemiskohtades vabu radikaale, millega raskendavad haiguse kulgemist.

4. C-vitamiin hoogustab antikehade tootmist.
Hea antikehade toimimine on oluline nakkuste ja toksiinidega võitlemiseks.

5. C-vitamiin võib muuta bakterite membraanid mõnele antibiootikumile paremini läbitavaks.
See soodustab antibiootikumide toimet võidelda halbade bakteritega organismis.

6. C-vitamiin pidurdab neuraminidaasi tootmist.
Mõned patogeensed viirused ja bakterid toodavad neuraminidaasi – ensüümi, mis hoiab ära patogeeni kinnijäämise limasse. Nende püüdmine limasse on aga üks keha looduslikke kaitseliine. Neuraminidaasi pidurdamisega aitab C-vitamiin kehal tugevdada seda kaitsemehhanismi.

7. C-vitamiin tugevdab rakupõhist immuunreaktsiooni.
Keha reageermiseks patogeenile on kaks peamist viisi: antikehapõhine ja rakupõhine immuunreaktsioon. Rakupõhise all mõeldakse looduslikke tapjarakke, makrofaage ja antigeenispetsiifilisi T-lümfotsüüte, mis ründavad igat objekti, mida keha tunnetab kehavõõra nakkusekandjana.

Postitatud Lisa kommentaar

B-vitamiin aitab ka kõige stressirohkematel perioodidel

B-vitamiin

Kas oled mõelnud, mida teha kui oled stressis, väsimus kimbutab ja energiat on vähe? B- vitamiinide kompleks on üks võimalus, millega sellele vastu astuda. Sa ei ole kindlasti ainuke ega ka väheste seas, kes tunnevad tänapäeval, et stressi on tihti liiga palju. 21. sajand on stressisajand, kus pinge ja tempo üha kasvavad ning inimeste võime sellega toime tulla väheneb.
Pikaaegne stress, ärevus ja väsimus võtavad terviselt kõvasti lõivu. Ka „moodsad“ toitumisharjumused ei soodusta keha loomulikku toimimist – kiirtoidust ei saa inimesed kätte piisaval hulgal mineraale ega vitamiine. Lisaks on tõsiseks probleemiks suurenenud suhkrutarbimine, mis vähendab mitmete toitainete (k.a. oluliste B-vitamiinide) imendumist toidust. Vitamiinide toidust omandamise võime väheneb ka vanusega.


B-vitamiin on inimestele eluks vajalik vitamiin, mis on oluline närvisüsteemi, aju ja südame toimimiseks. B-vitamiin avaldab otsest mõju meie südamele, meeleolule, aktiivsusele, kehakaalule ja ka seedimisele. Oluliseks ülesandeks b-vitamiinil on punaste vereliblede moodustamise ja funktsioneerimise toetamine.

B-vitamiini puudus on ohtlik

B-vitamiin on inimestele eluks vajalik vitamiin, mis on oluline närvisüsteemi, aju ja südame toimimiseks. See avaldab otsest mõju meie südamele, meeleolule, aktiivsusele, kehakaalule ja ka seedimisele. Oluliseks ülesandeks on tal punaste vereliblede moodustamise ja funktsioneerimise toetamine.
Selle vitamiini puudus kehas võib tuua kaasa väga suuri terviseprobleeme ja haigusi. Peamised haigused, mis b-vitamiini puudusest on tingitud: aneemia, depressioon, ärevus, kõhukinnisus, halb seedimine, südameprobleemid, lihasnõrkus, halb mälu ja kontsentratsioon, halb naha, juuste ja küünte olukord, ebaregulaarsed südamelöögid, isutus. Ka inimese aju tegevuseks on see vitamiin äärmiselt olulised. Kui kehas on B-vitamiini puudus, siis häirib see inimese ajutegevust, keskendumist, meie mõtteid ning emotsioone.

Erilist tähelepanu peaksid B-vitamiinide piisavale omandamisel pöörama vanemad inimesed,
sportlased, rasedad ja imetavad emad ning seedehaigusi põdevad inimesed.

B vitamiin

Kuidas vältida B-vitamiini puudust?

B-vitamiini puudust kehas põhjustab ebatervislik eluviis ja toitumine. Üheks suureks mõjutajaks on inimeste kiire elutempo, stress, muretsemine, kiirustamine ning halvad toitumisharjumused.
Üheks peamiseks puudujäägi põhjuseks on suur töödeldud toidu tarbimine. Töödeldud toit ei sisalda üldjuhul B-vitamiine ning kui meie suur osa toidulauast koosneb just töödeldud toidust, siis on vitamiinipuudus lihtne tulema. Lisaks pärsivad B-vitamiinide imendumist kehas: alkohol, kohv, suitsetamine, stress, haigused ning mitmed retseptiravimid. Kui on kahtlus, et kehas on B-vitamiini puudus, siis soovitame esmalt üle vaadata oma toidulaua ning alguses kindlasti lisaks manustada ka kvaliteetseid B-vitamiini kapsleid või mugavaid B-vitamiini kompleks spreid, et keha maksimaalselt toetada ja hoida. Kui elus on kiiremad ja stressirohkemad perioodid, siis on soovituslik juurde manustada vitamiine.

Kuidas ja millal B-vitamiine võtta?

B-grupi vitamiinide manustamine tuleks ajastada enne hommikust söögikorda, kuna need vitamiinid annavad kehale koheselt energiat. Parima tulemuse saab preparaatidest, kus on erinevad B-vitamiinid koos, kuna nad toetavad üksteise imendumist ja mõju.

Milleks vajame B-vitamiine?


B1 vitamiin ehk tiamiin
Seda vitamiini vajame südame ja lihaste igapäevaseks tööks. B1 vitamiinil on oluline roll ka maomahla
tekkeks. Tal on ka oluline roll DNA tekkeprotsessides. B1 vitamiini looduslikeks allikateks on:
päevalille seemned, pähklid, kaerahelbed, kartul, piimatooted, nisuidud, täisteraleib. B1
vitamiinipuudust võib rohkem esineda inimestel, kes joovad palju kohvi ning tarvitavad alkoholi.

B2 vitamiin ehk riboflafiin
Vitamiin B2 aitab kaasa terve naha, tugevate küünte ning silmade ning terava nägemise toetamisel.
Samuti aitab ta kaasa rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamisele, mis on vajalik nii
närvisüsteemi, lihaste kui südamelihase normaalseks toimimiseks. Parimateks looduslikeks allikateks
on: maks, mandlid, pärm, juust, piim, kaunviljad. Puudusele võivad viidata huulte ja suunurkade
lõhed ning silmade valgustundlikkus.

B3 vitamiin ehk niatsiin
See vitamiin on vajalik eelkõige naha ja närvisüsteemi heaks toimimiseks. Samuti aitab see toota
kehal kasvuhormooni. B3 vitamiinil on avastatud ka kolesterooli ja triglütseriidide taset alandav
toime. Selle puudus võib kaasa tuua nahahaiguse pellagra (kare nahk) Samuti osaleb see vitamiin
nahakahjustuste taastumisprotsessides. Niatsiinipuudusele võivad viidata üldine väsimus,
nahakahjustused ning seedeprobleemid. Parimateks allikateks toidust on: maapähklid, kala, maks,
teraleib, rohelised köögiviljad.

B5 vitamiin ehk pantoteenhape
Tõstab organismi kaitsevõimet ja toetab immunsüsteemi, suurendades seeläbi organismi
vastupanuvõimet stressile. Tagab seedetrakti hea töö ning omab antibiootikumide toksilist efekti
vähendavad toimet. Osaleb rakkude ülesehitusprotsessides ning seeläbi toetab ka närvisüsteemi
head toimimist. Aitab ära hoida kortsude teket ning kaitseb enneaegse vananemise eest. Parimateks
allikateks toidust on: maks, rasvane kala, linnuliha, maapähklid.

B6 vitamiin ehk püridoksiin
B6 vitamiin osaleb punaliblede tootmisel, aitab kaasa hapniku transpordile organismis, mis omakorda
aitab tugevdada immuunsüsteemi ning aitab kaasa kurnatuse ning väsimuse vähendamisel. B6
vitamiinil on oluline roll hormonaalsüsteemi regulatsioonis kuna ta aitab kaasa melatoniini,
serotoniini ja dopamiini tootmisele. Kuna B6 vitamiin osaleb ka valkude ainevahetuses, siis on
sportlastel seetõttu suurenenud B6 vitamiini vajadus. On leitud ka, et see vitamiin vähendab naistel
premenstruaalsündroomi vaevusi. Parimateks allikateks toidust: rasvane kala, pähklid, maks,
avokaado.

B12 ehk kobalamiin
B12 vitamiinil on oluline roll rasvade, süsivesikute ja aminohapete ainevahetuses ning energia
tekkeprotsessis. Ta aitab kehal vabaneda homotsüsteiinist ning seeläbi vabaneda jääkainetest. Kõrget
homotsüsteiini taset peetakse mitmete südamehaiguste riskifaktoriks. Kuna B12 vitamiin osaleb vere
punaliblede valmimise protsessis, siis aitab ta vähendada aneemiat. Parimateks allikateks toidust on
maks, muna ja piimatooted, liha, linnuliha, juust.

Kasutatud kirjandus: Kristi Mandri Farmatseut

Osta mugavalt B vitamiinid meie e-poest.